Väga suurt ärevust tekitab plaan võtta kogu Euroopa Liidus vastu Euroopa Nõukogu erakordselt ohtlik naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioon, edaspidi „Istanbuli konventsioon“.

Ei ole kahtlust, et selles äärmiselt ideoloogilises dokumendis mitte ainult ei puudu tõhusad meetmed vägivallaga võitlemiseks, vaid sellega kehtestatakse rida ohtlikke õigusnorme, millele pärast konventsiooni vastuvõtmise Euroopa Liidu poolt alluvad kõik liikmesriigid.

Konventsioon lööb otse traditsioonilise abielu, perekonna mudeli pihta ja näeb selles vägivalla allikat. Seejuures eirab konventsioon täielikult selle nähtuse objektiivseid põhjusi, nagu näiteks alkoholisõltuvus. Dokumendis väljapakutud vägivallavastase võitluse mudel tähendab oma olemuselt sügavat sekkumist perekonna autonoomiasse ja perekonda käsitletakse nüüdsest rõhumise ja vägivalla allikana, mitte aga ühiskonna toimimise alustalana, nagu see olema peaks.

Lisaks sellele tuuakse sisse ideoloogiline soo mõiste (gender) ehk tühistatakse soo bioloogiline definitsioon ja asendatakse see soo kui ühiskondliku-kultuurilise konstruktsiooniga, surudes sellise definitsiooni kasutamist peale kõigil liikmesriigi poliitika tasanditel. Dokumendis viidatakse ka soolise identiteedi mõistele, mis radikaalsete aktivistide keeles tähendab võimalust otsustada oma soo üle subjektiivselt, isiklike tunnete alusel.

Konventsiooniga üritatakse samuti vägivallavastase võitluse sildi all suruda lastele peale ideoloogilisi arusaamu. Selles kutsutakse üles muutma kõigis kooliastmetes hariduse kohustuslikuks osaks õpetust nn mittestereotüüpsetest soorollidest. See tähendab, et lapsi hakatakse ilma nende vanemate nõusolekuta veenma, et on olemas mitut liiki sugu, seksuaalset orientatsiooni ja et soolise identiteedi saab endale ise valida. Nii kahjustab konventsioon lapsevanemate põhiõigust kasvatada oma lapsi oma isiklike veendumuste kohaselt.

Euroopa Liidu poolt Istanbuli konventsiooni vastuvõtmise vastase petitsiooni projekt Naisi ja perekondi kahjustava ideoloogilise konventsiooni vastu Suhtume murelikult informatsiooni Euroopa Komisjoni naistevastase vägivalla ja perevägivalla vastu võitlemise konventsiooni vastuvõtmise kohta Euroopa Liidu poolt.

Ei ole kahtlust, et Euroopa Liit peab tegema kõik endast oleneva, et võidelda vägivalla ilmingutega. Samas oleme veendunud, et see vastuoluline dokument mitte ainult ei taga tõhusaid lahendusi sellel alal, vaid kehtestab rida ohtlikke sätteid, mis ohustavad vahetult perekonna ja selle liikmete heaolu.

Konventsioonil on äärmuslikult ideoloogiline iseloom. See antagoniseerib ühiskonda, ohustades seda sugudevahelise võitlusega, mille tagajärjeks on perekonna ja ühiskondlike normide,mis põhinevad naiste ja meeste vaheliste erinevuse aktsepteerimisel, lagunemine. Dokumendi koostajad selgitavad vägivalla probleemi täiesti valesti, otsides selle allikaid traditsioonilisele perekonnale tuginevas ühiskondlikus struktuuris ja vanemate õiguses kasvatada lapsi vastavalt oma veendumustele ning naiste ja meeste komplementaarsetele rollidele. Lisaks ignoreerivad konventsiooni koostajad täielikult meestevastase füüsilise ja psüühilise vägivalla probleemi, kes on mõningate uurimuste alusel vägivalla ohvriteks võrdselt naistega, ent ei teavita sellest, kartes sotsiaalse põlu alla sattumist.

Samas näitavad kõik saadaval olevad uuringud selgelt, et vägivalla tihedaimateks põhjusteks on pere lagumine ja sõltuvused (alkoholist, narkoainetest, hasardist, pornograafiast, seksist). Enamgi – nagu näitavad Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti uuringud, riikides, kus on levinud gender mõistele põhinev ideoloogia, on vägivalla osakaal väga suur.

Konventsioon ei pööra üldse tähelepanu nendele objektiivsetele teguritele, mis näitab selgelt selle dokumendi äärmuslikult ideoloogilist iseloomu. Naistevastase vägivalla vastu võitlemise sildi all soovitakse kehtestada lastele alates esimestest haridusastmetest kohustuslik õpetus nö mittestereotüüpsetest soorollidest ja sekkutakse olulisel määral perekonna autonoomiasse. Sellega rikutakse paljusid peamisi inimõigusi, mis on sätestatud nii rahvusvahelistes lepingutes kui ka eri liikmesriikide põhiseadustes. Lapsevanemate põhiõigused on selgelt sätestatud ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni artikli 26 lõikes 3, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklis 18, Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklites 8 ja 9 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni lisaprotokolli nr 1 artiklis 2.